Pildikesed.....

Caspar David Friedrich

Kaval nägu on pool võitu......

Vehime käega, et tekitada effekti....

Muusika on veider asi...."kui heli kaob?"

These are fucking HAPPY PILLS I tell you, Let's get overdose..... Otsin markerit, et enda omadele kah siuksed peale joonistada.....Kui valmis saan ja meeles on siis annan märku kuidas õnnestus....

Medika-Mendid!

Nädal aega on võetud sisse, neid kollaseid rõõmu näoga pille, neid naeratavaid, egotsentrilisi, hullumeelseid, rahustavaid, rõõmustavaid pille... Noh päris lõbus on, võid visata hundiratast ja pikali kukkuda, muljuda oma käsi ja jalgu kuid lõbus on ikkagi... Naeran laginal, kui keegi sõimab mind hullumeelseks, kui solvutakse, et ei jaga teistega oma õnne, kui mind lumme lükatakse, kuna minu naer ja lõbusus käivad pinda... Laman seal lumes ja naeran, kuni hakkab külm, siis naeran veel....Anna andeks Suss, ma ei tohi oma ravimeid teistele anda, sa pead neid ise minult võtma.... Vilistan ja laulan tänavail, silman Kauri, hüppan talle sülle ja kallistan teda, see vist ongi sõprus, või siis maania, või hullumeelsus, ei tea, olen liiga palju pille söönud, et mäletada.... Muutunud on palju alkohol on vahetunud pillide vastu, sest pillide mõju on pikem ja see on odavam.... Noh kujutage ette....Sa ostad 130- eest pille, neid jätkub kaheks kuuks.... KAKS KUUD ÕNNE ja RAHULOLU ja HAIGET HUUMORIT! või ostad sa 130- eest pooliku viina ja tõmbad üheks õhtuks nina täis.... PURE PROFIT I SAY!!! Itsitad omaette, naerad ja pomised, laulad keldris, kui käid suitsul, noh laulad ka igalpool mujal....Kahekõne endaga,mõtteis, avalikult....Vahel liitub ka keegi kolmas või neljas....

Kuid kõigest hoolimata on Kevad.

23. Veebruar

Hägune talvehommik
kõnnime kolmekesi,
poisid isekeskis,
suits tungib ninna.

Me ei tee sellest välja.
Sa lihtsalt naerad,
kui mainid, et ju siis
mingi maja põleb.

Me tungime edasi,
lumi põlvini.
Meil on siht silme ees,
sest veebruari hommikud,
on valged.
Karge edelatuul paitamas
mu põski.

Räägime isekeskis,
õelaid pedeanekdoote,
raudtee berroonil.
Kui äkitselt,
kuuled appikarjet.
Mina aga teen nägu,
nagu poleks seda kuulnud.

"Hea kasvatus!"
ütleks mõni,
teised aga
"Haige uudishimu!"

Kui me kõndisime
abivajajani

Me nägime suitsu põhjustajat.
Teeäärne uberik, suitsuahi....

Halli tossu tuli nii uksest kui aknast.
Tahtsin olla see kangelane,
kujutasin ette oma pilti lehes, uudistes.
Mõtlesin sisse minekule,
kuid see ülessanne jäägu kangelastele.

Vanaproua kutsub tuletõrje,
sest ta arvab, et nii on õige.
Meie lähme aga rahulikult rongile.
Külma närviga, et see ei segaks
meie igapäeva toimetusi.

Kuid juba homme, külapoe kõrval,
kuuled kaht võõrast, oma vahel rääkimas.
"Reinust kuulsid? Kurb lugu, eks?"
"Kurb elu ja kurb lõpp."

Seisan nüüd poe juures,
tuletan meelde neid aegu,
kui istusin koos Reinuga siin,
poe juures,
süütan järgmise sigari.

Selles loos pole kangelasi,
või kui on siis on selleks Rein.